[Teaser of the day] Post Human Era - Captain Tripps

• Electro-rock
• Art rock
• Electronic 
• Synth-rock 

Artist: Post Human Era

Release: Artifact Two

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2007

[Teaser of the day] Tihomir Zdjelarevic - Hopefully we will see

Watch Pineapple Press

• Progressive electronic 
• Electronic music
• Berlin School 
• Kosmische Musik
• Ambient  

Artist: Tihomir Zdjelarevic

Release: Mikrowelt

Label: Watch Pineapple Press/Bandcamp 

Year: 2018

Bacanal Intruder -- Modem (2006)

Zymogen

• Folktronica 
• Indie folk 
• Glitchtronica 
• Post-folk 
• Lo-fi 
• Art folk 
• Electronic 
• DIY

Modulaator-demodulaator ehk modem on seade, mis teisendab arvuti digitaalsignaalid analoogsignaalideks, mida saab edastada mööda telefoniliine ja koaksiaalkaableid. See teostab ka vastupidist protsessi, teisendades sissetulevad analoogsignaalid tagasi digitaalseteks andmeteks, mida seejärel saab arvutile ette sööta töötlemiseks. Modem toimib sillana kohaliku võrgu ja interneti vahel. Teisisõnu, modem on helikaart, mis tõlgib ühe süsteemi informatsiooni teisse -- asjassepuutuv küsimus seisneb selles, et kas teeb seda piisavalt täpselt -- ilma kadude ja moonutusteta? Ning kui tekib kadusid, siis missugune hulk informatiivsest kaost on aktsepteeritav ilma, et see kutsuks esile kvalitatiivseid muutusi? Kas käesoleval 5-loolisel läheb midagi kaduma eeldusel, et elektroonilised digitaalsignaalid sisenevad akustilisse folkmuusikasse? Seda eriti veel ibeerialikus traditsioonis, milles elavat esitust on peetud suurimaks eheduse ja professionaalsuse näitajaks -- et mitte öelda ainuõigeks tegutsemisviisiks. Näikse, et Luis Solis (LS) ei püüa mitte naiivse amatöörluse etendamisega kuulajas samastumistunde provotseerimisega vastuvõtlikkust suurendada, vaid vastupidi -- näitab, et heliloome süntaks muundub pöördumatult. Järelikult eelpoolmainitud ootused sellisele muusikale ei ole õigustatud. Luuperitel ja sämpleritel kahtlemata on oma toimimisloogika, ent see ei tähenda automaatset kohustust artistile joonduda tavapärasesse ootuste ja tõlgendamiste protsessi. Masin on paindlik teatud piirini, ent teisalt selle paindumatuse kiuste võimaldab see seesuguseid tõlgendusi tehnilises plaanis, millest tavaesituses võib vaid unistada. Sellest 14-minutilisest miniteosest õhkuv moraal seisneb selles, et kõiksugu "vead" ning ühildamatused maandatakse elektroonilises süsteemis selle integreeritud osaks. See, mida tavamõistes professionaalseks ja pühaks peetakse, ei ole iseenesest absoluut. Veatu teguviis ei taga veel horisondi saavutamist. LS manipuleerib lõpuni osavalt loos "La Pulga", ent teistes kompositsioonides hinge peenmehaanika tsipa vettib selles tehnilises konnatiigis - jõudmata õhku tõusta ja sama sulnilt lennelda. 7.5 (6.5-8.5)

Visions Of Yokāi -- THOSE WHO DANCE AT THE SUMMIT, THOSE WHO CREEP IN THE DEPTHS (2025)

 

Bandcamp 

• Experimental metal 
• Post-metal 
• Dungeon synth 
• Black metal 
• Funeral doom 
• Avant-metal 
• Noise metal 

2022. aasta uuringu järgi hindas keskmine inimene isiklikku atraktiivsust kuue pügalaga kümnest. Hakatakse elegantselt suitsetama, kui ei ole kedagi suudelda; või siis vihast metallmuusikat tegema (lihtsalt üks lõtv hüpotees). Ilmselt muusikud hindavad oma loomingut kõrgemalt -- vastasel juhul ei ole mõtet loomingut välja anda. Looming erinevalt välimusest on lõpuni valiku küsimus. Või kas ikka on? Tehniliselt küll, ent sisuliselt võib-olla mitte. Artistile omane vormirangus tuleneb tema pühitsusest kindlale sisule, vastasel juhul asi võib kontrolli alt välja valguda. Kui varasemad üllitised kõlasid ilmutusena, siis käesolev on muundunud kinnituseks. Kinnitamine ei tähenda varasema kordamist, vaid loomingule uute varjundite lisamist ning isikupärasse kuuluva süntaksi ja tämbrilise intonatsiooni nihestamist. Suur rõõm oli näha teadet, et Vision Of Yokāi on pärast kolmeaastast pausi tagasi. Nagu ikka ammutab Los Angeles'e artist leegi ülalhoidmiseks (lisa)hapnikku psühhedeeliast, konkreethelidest, droonmuusikast ja progerokist. Ka lohisevast DIY-muusikast, mis kipub ühest otsast lõkendama ning teisest narmendama ning külgedelt kolletuma. Teisalt see kummastav lõbusus vaheldub funeral doom'ist miilava meeleheitega, lisades taiesesse eepilist meeleliigutust. Sellega külgnevalt artisti dungeon synth'i ja tumeämbienti teemaarendused on samuti veenvad -- sügavad ja pahaendelised. Ruum vibreerib ja resoneerub orgaaniliselt teisest dimensioonist kostuvate häältega ja müravaakumi rõhumisega; siin kehtivad teistsugused ainevahetuslikud skeemid, viies teistsuguse arusaamani nii keldrisündist kui metallijärgsest muusikast. Siuh ja säuh! Viimistletud tumemetalli näide, mida on taotud ja sepistatud ketserlike sepahaamritega; kõlades gnostilise vooluna, tuues värskust dogmaatilisse pilti -- justkui ebatäiusliku Jumala loodud maailma võrdkujuna, pakkudes eksimisruumi, räppa ja soppa ning olla võimalust vaba ja kulgeda pidevas otsimises ja leidmises; milles inimesi ei ole psühholoogiliselt kammitsetud ürgsüül põhineva ideoloogilise sita ja Isa ihu söömise õõvaga. Alguses oli müra -- impulsiivne ja meeleheitlikult kookonist välja murda tahtev. Igatahes siinkirjutaja metallpanteonis kinnistab Visions of Yōkai enda ülimuslikku positsiooni. Mulle meenutab tema muusika rohkem kui kümne aasta eest alustanud teist Langenud Inglite linnast pärit projekti nimega Wreck and Reference, kelle muusikas metall kohtus müra ja tugeva lo-fi-esteetikaga (muideks, neil tuli just uus album "Stay Calm" välja -- lähitulevikus jõuame ka selleni). Seniks nautigem seda viiepärlilist põrgulist. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] CXR ATK - Skrangol

Free Music Archive 

• Experimental techno 
• Electronic music
• Tech-electro

Artist: CXR ATK

Release: Underground 

Label: Nul Tiel 

Year: 2025

[Teaser of the day] Cryptic Scenery - A Slicer Shimmers

Free Music Archive 

• Electronic 
• Ork-pop
• Alternative pop/rock
• Krautrock 
• Experimental pop
• Art pop/rock

Artist: Cryptic Scenery

Release: The Exterior Zone

Label: Free Music Archive/Bandcamp 

Year: 2024

[Teaser of the day] Cobramor - Para lá da corrente de luz

• Progressive electronic
• Electronic
• Cosmic synth 
• Ambient

Artist: Cobramor 

Release: Flores do Vazio

Label: Mimi

Year: 2025

[Teaser of the day] small electronic deer - access

• Electronic music 
• Ambient 
• DIY
• Ambient techno

Artist: small electronic deer

Release: access EP

Label: UK Gloom

Year: 2025

[Teaser of the day] Centz - Grass Mannequins

Dusted Wax Kingdom 

• Cinematic 
• Chilltronica 
• Breaks
• Electronic music
• Easy listening 

Artist: Centz

Release: mini-DV (LP)

Label: Dusted Wax Kingdom 

Year: 2025

[Teaser of the day] Nurses With Knives - Vermin

Zenapolæ 

• Neoclassical 
• Dark wave
• Art music
• Electronic 
• Post-industrial

Artist: Nurses With Knives

Release: Dissocative Fuge

Label: Zenapolæ

Year: 2025

Jared C. Balogh -- I Am The Ship//I Am The Shaman (2014)

Nowaki Music

• Experimentalism 
• Spoken word 
• Cinematic 
• Modern classical 
• Post-classical 
• Improvised music 
• Avant-garde 
• Art music 
• Progressive pop

See kolmelooline taies on ameeriklase Jared C. Balogh'i (1975-2019) (JB) varasalvest, kelle panust netimuusikamaailma on raske üle hinnata. Lõi ise palju muusikat ning teisalt tekitas kaasmuusikutele platformi enda loodud plaadifirmaga Altered State Reflections. Prantsuse netiplaadifirma Nowaki Music all üllitatud kolmeloolisel ta jätkab südamelähedast kaasaegse klassika põhist narratiivi eksperimentaalses võtmes. Orkestreeritud helid, mis paisuvad filmilinalikeks sildamisteks üksikult õõtsuvate nootide vahel. Näiliselt kerge, ent kahtlemata lihtsate asjade väljatöötamine vajabki rohkem aega, kogemust ja vormistamist. Ilus asi ei saagi olla lihtne, ilu ilmneb keeruka ideestiku, osava planeerimise ja hunnitu vabanemise suunitletud teostamisena. See on teatud liiki hierarhilise reaalsusvaate peegeldus. Loo "Shifting Patterns And Challenging Journeys" algusosa meenutab Soft Machine'i progressivistlikku vaadet jätsrokile, mis on igati meeleolukas kuulamine. Aga pakub ka ühisosa Dave Keifer'i aka Cagey House'i manipulatsioonidega, mida võiks kuulata kultuurimaja intiimses õhkkonnas valitud seltskonnaga. Tabab ka Penguin Cafe Orchestra peent üleminekut abstraktsedt kammermuusikast voolavama ja emotiivsema manu. JB ei ole rahul pelgalt lihtsusega -- formaliseerimise protsess viib sügavamale puhastus- ja täiustamisprotsessini. Ta laiendab lihtsate nootide piire -- jätab küll alles nende üksildusest tingitud sügava melanhoolia, ent sillates ja laiendades seda suuremaks ja ühtsemaks reaalsuseks. See on muusikaline peegeldus hinge teekonnast materiaalse maailma esialgsest lihtsusest jumaliku ilu lõpliku keerukuse ja ühtsuseni. Eelpoolmainitud oskuslik planeerimine ja suunatud teostus muutuvad looja hinge tõusuteeks -- distsiplineeritud ja sihipärasejs teekonnaks vaimse vabanemise poole. 9.0 (8.5-9.5)

Dog As Master -- Dog As Master Dog Food (1986)

Archive

• Chiptune 
• Nintendocore 
• Sound collage
• 8-bit 
• Electronic 
• Tracker music 
• Micronoise 
• Experimentalism 
• Conceptual

Aastast 1986 meenuvad kõigepealt Tšernobõli tuumakatastroof ning Argentiina tulek teistkordselt maailmameistriks eesotsas Diego Maradonaga. See, kuidas Armando legend tollal õitsele puhkes, ei olnud varem ega ole ka hiljem mitte kellegagi jalgpallimaailmas juhtunud. Kes on vaadanud tollaseid videosid tagantjärgi, on ilmselt täheldanud, kuivõrd teisiti tollal vutti taoti. Mängus oli kindlasti suurem juhuslikkuse moment ning teisalt kui võimalus vabaks jäetuna trahvikasti taga tekkis, siis virutati ka kohe peale (naiste jalgpall meenutab tollast meeste mängu, kuigi ka naiste puhul on ilmne tendents ratsionaliseeritusele -- iseäranis Hispaania paistab silma). Liigne ratsionaliseerimine - arvestades, et tegu on mänguga (mille oluline komponent on lõbu ja loovus) - annab varem või hiljem tagasilöögi. Mõneti sarnast loogikat pallimänguga on ka Hal McGee kaheloolisel taiesel (kumbki lugu on kümme minutit pikk). Minimalistlikult kultiveeritud, parajalt juhuslik; juhusliku protsessina sündinud kompositsioon, mille aluseks on Hal McGee semu Toby O'Brien'i mängitud pesapall Commodore 64 arvutis. Mis tähendab seda, et see on helikollaaž 8-bitistest helidest, mida ilmestavad nurgelisus ja toorus, kus kõrvuti elulevad umpa-umpa külakapelli tatsumine ning abstraktsed madalasageduslikud heliefektid (antud juhul loodushelisid meenutava pruuni müra lainetused) ning tollastele mängudele nii iseloomulikud stamphelid. Hetketi tundub, et parem stereokanal lakkab töötamast. Ütleme nii, et see on põnev ja nostalgiline kuulamine, ent kindlasti saanuks ka huvitavamalt kokku kleepida ja interpreteerida. Kuivõrd Commodore 64-põhine skeene on järjepidevalt tegutsenud neli aastakümmet, siis erilisest kurioosumist ei ole ka põhjust rääkida. Ilmus algselt kassetina 1986. aastal, (C20), Cause And Effect plaadifirma alt. Kaanepildiks on modifitseeritud Frito kaubamärgi Corn Chips'i kott. Kaanepilt ja lint olid lukuga plastkotis (meenub Kohvirecords'i all ülllitatud Uni debüütalbum 1999. aastast). 7.5 (7.0-8.0).

[Teaser of the day] Nodding by the Fire - Swaying Reeds

• Indie folk
• Twang
• Americana
• Alt-folk 
• Folk indie 

Artist: Nodding by the Fire

Release: The Forest Knows

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2015

[Teaser of the day] Juan Rodriguez - Webmaster

Monofónicos

• Club dance
• Electronic music 
• Tech-house

Artist: Juan Rodriguez

Release: Forhouse EP

Label:  Monofónicos

Year: 2025

[Teaser of the day] Georgy Orlov-Davydovsky / Nikita Shishkin - Losing Languages

• Electronic music
• Ambient 
• Radiophonic art
• Acousmatic music
• Experimentalism 
• Avant-garde 

Artist: Georgy Orlov-Davydovsky/Nikita Shishkin

Release: Ethnopolis

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2025

reFUGeeS From Beyond -- Etrange Constellation (2025)

Le Colibri Nécrophile

• Avant-garde 
• Improvised music 
• Sampledelic 
• Ethnotronica 
• Post-psychedelic 
• DIY
• Experimentalism 
• Lo-fi 
• Krautrock 
• Industrial music

Le Colibri Nécrophile on kahtlemata üks põnevamaid kaasaja netiplaadifirmasid. Teisalt katsetuslik muusika ei erine kuigi päriselust -- tuleb ette õnnestumisi, aga esineb ka tagasilööke. Ühelt poolt psühhedeelia ning teisalt katsetuslikkus, mis muusikaliselt omandab suht ebakonventsionaalse vormi (midagi krautrokist, etnomuusikast, psühhedeeliast, lo-fi'st, kosmoserokist, industriaalmuusikast). Ent käesolev 78-minutiline šamanistlik hullus krutib suurepäraselt algusest lõpuni. Meenuvad Faust'i protoindustriaalsed jämmid, milles metalne teravus hõõrus haavu esteetilisse kehandisse -- luues rahutus- ja pingetunde, pideva hõõrdumise, hoides kuulajat pinges. Hullud mehed need Faust'i mehed, keda ohjas produtsent ja mänedžer Uwe Nettelbeck -- teades, millal neid võis lasta stuudiosse ning millal tuli hoida luku taga. Erinevalt Faust'ist ei tehta siin ootamatuid temaatilisi vurre, vaid doseeritakse energiat, et keerata pöördeid maksimumini, viimaks lõpuni šamanistlikku teekonda heli sügavustesse. 6-loolise albumi toores, taltsutamata energia esindab esmapilgul kaootilist ja esindamatut tühjust, väljendades looja ja laiemalt inimelu eksistentsi. Ent sellele on siiski antud piirid ja korrastatus loomeakti aktualiseerimisega, mis kasvatab näiteks loos "Lévitation" lummavatest kordustest moodustuva vaaba. Kujutlusvõime muutub reaalsuseks, allasurutud hirmud maandatakse loomeakti ratsionaalsusesse. Teravused ja vastasseisud saavad eksistentsi valemi osaks -- ometi see ei tähenda, et pinged oleksid lõpuni minimeeritud. Pinge lihtsalt transformeerub kvalitatiivselt. Kuulates seda joonistuvad välja trajektoorid helindis -- kas elliptiliselt teatud servades teelt välja kaldudes või siis teistsuguse mustriga radu pidi liikudes kiirgavad esteetilist laetust. 9.0 (8.5-9.5)

Bruno Duplant & Judith Wegmann -- Univers Parallèles - Des Nuits Et Des Jours (2025)

Moving Furniture

• Art music 
• Electronic 
• Experimentalism 
• Post-classical 
• Musique concrète 
• Electro-acoustic 
• Avant-garde 
• Modern classical 
• Improvised music 
• Sound art

Üks lihtsustatud viis üllitist planeerida on luua pikaldane taies. Nagu see 42-minutiline kompositsioon Madalmaade eksperimentaalmuusikaplaadifirma Moving Furniture'i all, mille puhul ei pea pead vaevama vähemalt lugude järjestamise ning pealkirjade väljamõtlemisega. Siin see on -- loogeldes prepareeritud klaveri ankurdamise saatel; ent seda nimetada ainult klaverimuusikaks on ilmne moonutav kitsendus; klaveriakordid on siin tõepoolest rõhutatud, ehk isegi eraldi võimendatud -- madalad akordid tungivad kõigest läbi ning sügavale allapoole; ent nootide vahele jäävast ruumist on tehtud omaette instrument ja selle mängimisest kompositsiooniline tulem; sellega liituvad aeg-ajalt (peen)elektroonilised helid ja osakeste vood, andes taiesele teistsuguse dimensionaalsuse. Kolmandaks lisandub improvisatoorne mõõde -- seda nii klaverimängu tasandil kui ka delikaatse manipuleerimisega kihtide vahel (nt 10.45 algab töötavat filmiprojektorit meenutav heli; kohati mõned helid meenutavad suuga tehtud häälutusi). Nii et kokkuvõtvalt on tegu on nii akustilisse kui elektroonilisse muusikasse ulatuva taiesega, milles liikumist võimendavate impulsside vahele jääb ka hoogu pidurdavat staatilisust. Sellesse kuuluvad konstandid (konkreetselt klaveriakordid) on ilmselt aastasadu tuntud, ent kaasaegseks teeb selle ennekõike ajastu võimalustest ja looja tahtest tulenev (normide külge mitteklammerduv) tõlgendus. Kokkuvõttes -- mida muud see on kui tänapäeva klassikaline muusika, mis nii vormilt kui definitsioonilt õieti ei olegi seda enam. Tähelepanu ja äratundmise järgi on see seda. 8.5 (8.0-9.0)

Malisima -- Take Me In Your Arms And Carry Me Home (2025)

Bayview Financial Trading Group/Archive

• Ambient 
• Electronic music 
• Post-classical 
• Microtonal 
• Ambient drone 
• Hauntology 
• Dark ambient

Kuulates seda kaheloolist taiest tuleb möönda, et selles on nii Brian Eno määratlust ämbientmuusikast kui passiivsest, elutoaruumis teatud funktsionaalsust täitvast helindist -- kui taustahelist; ning teisalt ärgitab see emotsioone ning tungib sügavamale hinge, kuigi jah, tahtlikku (tõrjumine on ka aktiivsuse tunnus) distantsi võib tajuda kuulaja ja muusika vahel. See igatahes nõuab tähelepanu, isegi kui see võimaldab pingevabamat kaasatust kui mõned teised stiilid, luues erilise, käegakatsutava atmosfääri või helimaailma. Iseäranis käib see loo "Carry Me Home" kohta, muutes kuulamiskogemuse aktiivseks, meditatiivseks ja liigutavaks -- kuivõrd hõllanduslikku atmosfäärilisust vormitakse mõjusate droonide - andes lugudele raskuse - ning tumetämbrilise segmendiga. "Take Me In Your Arms" seevastu on kummituslikum ja leviteeruv, justkui sügav paine kummituslinnast. Ometi olemuslikult pigem passiivse vormina ei kujutaks seda vaimusilmas eriti nahkdiivanite ja riiulite vahele. Õnneks Brian Eno piiratud mõtted ja vildakad soovid said järgnevate põlvkondade poolt ümber lükatud (eelkõige Daniel Maze'i, Dave Zeal'i, Uni, Tim Hecker'i, Loscil'i poolt). Ei ole mõtet sedagi kiruda, et kuidas too Eno Briti muusikapressi poolt ebaõiglaselt ämbientmuusika isaks tituleeriti ning au sakslastelt pätsati). Kui seda siin kuidagi mööbliesemega võrrelda saab, siis peaks säherdune artefakt sügaval kosmoses sabatähtede seltsis liuglema. 8.5 (8.5-9.0)

Yumenoma -- The Blues are Still blue E.P (2019)

Nowaki Music

• Indie folk 
• Twee pop 
• Post-folk 
• Cowbell 
• Indie pop 
• Folktronica 
• Folk indie

Sellel kaheloolisel EP`l ei ole ei mahuliselt ega ka tehnilises plaanis eriti midagi pakkuda. Poplugudel, millest lõpetava loo pikkus jääb alla viie ning alustava oma suisa all kolme minuti, on seevastu pakkuda emotiivses plaanis. Mis tähendab seda, et eelpoolmainitud eeldused ei peagi olema ülemäära küllastatud. Ei ole ju vaja palju elemente -- sulnist naishäält (Matsumoto Naoko lihtsalt rõhutab ühe fraasi kordamisega oma sensuaalsust), mõnd vibreerivat oreliakordi, üht elavat arpedžot, hoogsat trummeldamist ning kristalselt sisselõikavat kellamängu. Siin estetiseeritakse indipopilikku muusikalist piiratust, mis iseenesest ei ole halb, kuivõrd piirid annavad ettevõtmisele konkreetsuse ning mõtte. Hea popmuusika mõte on ju jääda kummitama -- ajudesse ladestuma kasvõi tunde või päevi pärast loo kuulmist. Teisalt on tõsiasi, et seesugust lugu igapäevaselt raadiost ei kuule. Ei olegi mõeldud, kuivõrd selle traditsioon ühelt poolt ulatub eneseteadliku Stereolab`i kunstpopini ning teisalt tweepop`i süütuse ja naiivsuseni (iseäranis Rootsi üheksakümnendate-nullindate pehmeindipundid nagu Club 8, Acid House Kings, The Postmarks, The Mary Onettes, The Concretes, Sambassadeur, aga ka The Cardigans). Ning taiese pealkiri osutab veel ühe ristiisa - Belle And Sebastian`i - samanimelisele loole. Raadiopopi pidevalt keerlevas masinavärgis ei valluta nad eetrilaineid seetõttu, et filtreeruvad läbi eelpoolmainitud elementide, jättes mulje nii ebatavalisest kui ka sügavalt isiklikust. See näikse vaikse mässuna -- näikse enamat kui see esmapilgul oma naiivsuses ja lihtsuses on. See asetseb popmuusika keskmele piisavalt lähedal, et tunduda tuttav, kuid samas kõlab piisavalt uuenduslikuna, et olla vaieldamatult omaette. See on selline muusika, mis tunduks Eurovisiooni-sugusel kõrge panusega võistlusel kohatu just seetõttu, et selle tugevus peitub peenutsemises, mitte vaatemängulisuses (nagu kunagi üks lähedane möönis Ruffus`e 2003. aasta loo kohta: "on küll hea lugu, aga see ei sobi sinna". Kuigi jah, nüüd tagantjärele on seda Epliku kirjutatud lugu ikka piinlik kuulata -- eks see oligi totaka pilaloona mõeldud). 8.0 (8.0-8.5)

D`incise -- Insectes, Attente Pixels (2006)

 

Zymogen

• Experimental techno 
• Glitch techno 
• IDM 
• Avant-techno 

Meeldiv olla tagasi Itaalia (praeguseks paraku mittetegutseva) netiplaadifirma Zymogen`i man, et anda edasi analüütilisi tundmusi Šveitsi väljapaistva elektrooniku Laurent Peter`i (LP) 7-loolisest üllitisest. Genfis resideeruv muusik on 23 aasta vältel üllitanud üle 50 taiese. Plaadiümbrisel on ritsikas -- ühelt pool ritsikate "laulmine" ehk siristamine on (eksperimentaal)muusikas üsna sage võte, millega antakse lisaks muusikalisele variatsioonile edasi ka õhtuse vööndi kohaolu heliteoses. Kui võtta arvesse tõik, et troopiliste ritsikate puhul on mimikri kasutamine läinud väga kaugele (nt tiibade muster meenutab puu- ja põõsavööndi lehti ning koguni tiibade servad näivad olevat näritud ja rikutud; leherood on selgesti nähtavad ning leidub ka puukoort imiteerivaid vorme. Ka LP 33 minutit on katkendlikud ja auklikud - iseäranis rütmid -, ent teisalt peab möönma, et šveitslane mahendab hetktõrgetele rajatud rütme süntesaatorite improde ja atmosfäärilisemate seadetega. Ent rütm on siin kõige isa, ema ja püha vaim -- väljendusrikas, vali ning imposantne. Ühte lukku siseneb ka (prantsuskeelne) sõnaline osa, mis näikse edastavat kapitalismi kriitikat (kuidas siis veel!). Ei ütleks, et artist midagi väga väljapaistvat looks, ent keskmisest parema tulemuse teeb ikkagi ära. 8.0 (7.5-8.5)

[Teaser of the day] REfugEEs From Beyond - Lévitation

Le Colibri Nécrophile 

• Electronic 
• Experimentalism 
• Post-psychedelic
• Avant-garde 

Artist: REfugEEs From Beyond

Release: Etrange Constellation

Label: Le Colibri Nécrophile 

Year: 2025

[Teaser of the day] Zepam - Self-Violence

• Groove metal 
• Industrial metal
• Electro-metal 

Artist: Zepam 

Release: The Ataraxia Fallacy

Label: Napoleon Rigor Mortis

Year: 2025

[Teaser of the day] R$kp - Mazingarbe 3

Mahorka 

• Synth-wave 
• Experimental electronica
• Electronic music
• Progressive electronic

Artist: R$kp

Release: L’EAU LOURDE - Vemork / Mazingarbe

Label: Mahorka 

Year: 2025

[Teaser of the day] Klangschleifer - Scream If You Can

e:fope

• Acid electro
• Electronic music
• Breakcore

Artist: Klangschleifer

Release: Groaning Crackle

Label: e:fope

Year: 2005

[Teaser of the day] John Kannenberg - Lucifer is Fallen / Rachel is Baptized

Nishi

• Experimentalism 
• Electronic
• Sound art 
• Microtonal 
• Ambient drone
• Micronoise
• Avant-garde 

Artist: John Kannenberg

Release: A Canticle For Leibowitz

Label: Nishi

Year: 2005

Arturas Bumšteinas -- Glockenspiel (2006)

Alg-a

• Avant-garde 
• Sound art 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Electronic music 
• Improvised music

Leeduka Arturas Bumšteinas'e 20-minutiline kompositsioon - õigupoolest selle konkreetsed detailid - vajavad materialiseerumiseks vastasjõudu; ning vastasjõu rakendamiseks on vaja kitsast ja piiritletut ruumi. Algselt kuulates seda mobiiltelefonist kippusid helid lihtsalt hajuma; kaduma molekulidena liiga avaras ruumis veel enne, kui vastastikusest mõjutusest oleks ammutatud energiat edasi eksisteerimiseks ja mõju avaldamiseks; jättes järele vaid ähmase trajektoori kuulaja mällu. Kiiluvee jälje meelde, mis ajapikku hääbub ümbritsevasse lainetusse. Kõrvaklappe appi võttes helimustrid hakkavad aktualiseeruma ja konkretiseeruma. Ning kinnituma nii teadvusesse kui ajalisse järjestusse. Alates minimaalsest undamisest - mis on avanguks -, kuni kriipivat häält tegeva vinnas asendist vabanenud vedru kõla meenutava heliefektini, mis jääb taiese domineerivaks jõuks seni, kuni abstraktsuse piiril hüplevasse efekti tungivad järk-järgult jõelaevade müstiliselt kõlavad udupasunad. Asi muutub selgemaks tuttavlikkust ja turvalisust sisendavas tähenduses. Kuigi see tuttavlikkus on meie teadvusse süstitud ajalooraamatute ja filmide kaudu, s.t otsest kogemust vaevalt keegi omab. Kui esmapilgul võib see helind näida üksteise suhtes ükskõiksetest osadest kokku pandud moodustisena, siis kokkuvõtvalt võib möönda, et iga helind säilitab eripära. Need on isoleeritud aineosakeste ja osakeste voona kulgevad sujuvalt ja sirgjooneliselt, kuivõrd selle taiese eri osade vahelised suhted näikse kindlalt paika pandud olevat. Seesmine peegel, mis siin objekte moonutab, on minimalistlikult tagasihoidlik, ent tõhus. Ühelt poolt mõõt ja eesmärk on paigas, ent neile paarikümnele minutile annab sisu ajastut iseloomustav eksperimentide aldis reaalsus. Neid eksperimentaalelektroonilise muusika lahendamise võimalusi on tohutult, ning see on üks neist. 8.0 (8.0-8.5)

[Teaser of the day] Bacanal Intruder - La Pulga

Zymogen 

• Folktronica
• Art folk
• Electronic
• Drone folk
• Improvised music 
• New Weird Spain
• Post-folk 

Artist: Bacanal Intruder

Release: Modem

Label: Zymogen

Year: 2006

[Teaser of the day] Adrian Carter - Communication

Earth Monkey Productions 

• Abstract electronica
• Electronic music
• Sound poetry 
• Avant-electronica 
• Spoken word
• Experimental electronica 

Artist: Adrian Carter 

Release: Magnetic 

Label: Earth Monkey Productions 

Year: 2006

[Teaser of the day] Frenklah - Asahi

Dusted Wax Kingdom 

• Cinematic 
• Nu jazz
• Breaks
• Electronic 
• Sampledelic
• Trip-hop

Artist: Frenklah

Release:  Tokyotape (EP) 

Label: Dusted Wax Kingdom 

Year: 2016

Fabio Keiner -- Adamastor (2025)

Enoughrecords

• Microtonal 
• Dark ambient 
• Drone 
• Dystopbient 
• Avant-garde 
• Sound poetry 
• Experimentalism 
• Ambient drone

Austria muusik Fabio Keiner (FK) pakub põgusaid nihkeid reaalsuses (või kujuteldatavas reaalsuses -- s.t potentsiaalsetes situatsioonides, mis aktualiseeruks mõeldavate eesmärkide teostamisel). FK visandatud reaalsus on raskelt lohisev ja mustavalt pahaendeline. Koosnedes varjudest, mis näikse liigutavat; tajutavatest helidest, mis lahustuvad fantoomhääleks ("The Rape of Thetis", "Adamastor's Curse"), sügavamat laskumist maailmasse, mille rõõmututelt seintelt tilgub vett ning õhkub lõikavat külma ja lehkab kopitavat haisu. Ometi jõutakse viimaks kõledast koopast laevaga ookeanile, mis on sattumine vihma käest räästa alla. Pealkiri osutab mütoloogilisele tegelasele, kelle vaimusigitas Portugali poeet Luís de Camões oma eepilises luuletuses "Os Lusíadas" ("Lusiaadid"). Tegu on Hea Lootuse neeme personifikatsiooniga, sümboliseerides tohutuid ohte ja väljakutseid ookeanil, millega selle maa kuulsusrikkad maadeavastajad ja meresõitjad silmitsi seisid (soovitan järele kuulata Martti Kalda saadet Fernão de Magalhães'ist) Vikerraadios 3-4 kuud tagasi). Täpsemalt nimi "Adamastor" on mugandus hellenikeelsest sõnast "adamastos", mis tähendab nii "taltsutamatut" (ka selles tähenduses, et see on midagi-kedagi, mida-keda ei olegi võimalik taltsutada). Ta esindab tooreid, ettearvamatuid ning sageli vägivaldseid loodusjõude. Luuletuses on Portugali maadeavastaja Vasco da Gama ja tema meeskond jõudnud Aafrika lõunatippu (mida nad ise algselt nimetasid Tormide neemeks). Tormist ilmub koletu hiiglane, kes ennustab tulevasi laevahukke ja tragöödiaid neile, kes julgevad tema valdustest mööda purjetada. Teisalt üleloomulike tegelaste kujutamisel paratamatult sugeneb teosesse aukartust ja omamoodi pühalikkust -- FK 4-looline taies on õnnestunud katse kirjeldada helides eepilist odüsseuslikku narratiivi Euroopa kirjandusloos. Helikude on üheaegselt abstraktne ja emotiivne, inimest suurena näitav, ent veelgi suuremana teda ümbritsevat keskkonda peegeldav -- mis tema loob, mis teda vormib, mis talle elamistingimused loob ning lõpuks tema hukutab. Mikrokosmilise laeva kulgemine mööda makrokosmilist ookeani sümboliseerib kahe kosmose omavahelist põhjuslikku liini ja hierarhiat. 33 minuti vältel see alluvussuhe meeldetuletavalt kumiseb ähvardava sünkjasmusta madalbassi voona, mis kerkib kusagilt hoomamatust sügavusest. 9.0 (8.5-9.5)

Mas&Delayer -- Books and Dubs (2025)

Mahorka

• Dubtronica 
• Ethnotronica 
• Electronic music 
• Psychedelic 
• Raggamuffin 
• Dancehall

Kui rääkida netiplaadifirmadest, Bulgaariast ja Euroopast ning nendevahelisest seosest, siis mainitud Balkani riik tõuseb Euroopa kontekstis esirinda. Kui mõelda plaadifirmadele nagu Fusion, Dusted Wax Kingdom (kumbki on paraku oma tegevuse lõpetanud) ning Mahorka, mis tegutseb siiani. See on veel tagasihoidlikult öeldud -- Ivo Petrov'i juhtimisel õilmitseva kaubamärgi all üllitatakse 1-2 üllitist nädalas, tehes sellest ilmselt kõige viljakama omataoliste seas mitte ainult Euroopas, vaid ka maailmas (ning võib-olla kogu universumis). Ning üleüldse muusikailmas, mis on ju väärtus omaette (kuigi kompromisse ei tehta kvaliteedi arvelt). Lisaks digitaalsetele vormile ilmub mõnest üllitisest ka kassettväljaanne. Nii et -- võnge on võimas, näitamata vaibumise märke (ptüi!!!). Muusikaliselt on rõhuasetus eksperimentaalelektroonilisel. Näiteks käesolev 32-minutiline vastab mõlemale kategooriale, kuigi pakub siinkirjutajale uut kogemust ninetatud diskograafia piirides (tõsi, mulle on üle jõu käinud nende pea 500 ühikust koosneva kogu ärakuulamine). Jamaika ja mõned teised Kariibi mere saared, ent mitte see kergemeelse aistinguga popmuusika, vaid eksperimentaalsem, kanepisuitsust ja kangest märjukesest läbiimbunud stuudiotes produtseeritud reggae-järgne muusika. Teisalt jälle -- ka seda võib nimetada reggae'ks nagu postpungi termin - eristamaks seda pungist - tuli muusikakriitikasse hiljem (mis tähendab seda, et algusaegadel oli see üks punk kõik). Lee "Scratch" Perry ja Osbourne Ruddock'i aka King Tubby inspireerivat õnnistust on tunda selle kohal -- nii tektooniliselt müdisevates biitides kui väljavenitatud kaja- ja viivitusefektides. Algselt isoleeritud basside ja trummide impulss on üleujutava efektina päästetud valla, olles nii psühhet ümberseadistav kui mentaalselt horisonte kaugemale nihutav. Nii et kui on plaanis teha üks korralik Kariibi-teemaline peoõhtu, siis mängige seda või sedalaadi muusikat -- võõristus ja võltsnaeratused hääbuvad iseenesest. Ainus erand on - nagu nimigi vihjab - "Naked Lunch in the Desert (with Abu Ama, BedouinDrone)", mis lõgistab sarnaselt teiste lugudega, ent olles läbiimbunud ebamaisest mošeede ja minarettide siluetist päikeseloojangu taamal. Teine osa pealkirjast osutab raamatutele -- pealkirjades ka mässulistele kirjanikele (Kerouac'ile, Burroughs'ile, McCarthy'ile ning ilmselt veel kellelegi). 8.5 (8.5-9.0)

Chiaki Nanami – Temporal Hallucinations (2025)

Bayview Financial Trading Group/Bandcamp

• Vaporwave 
• Electronic music 
• Post-industrial 
• Slushwave

On teoseid, mis on loodud kuulamiseks ning on säherdusi, mis kajavad iseenda konfiguratiivses tühjuses vastu. „Temporal Hallucinations“ kuulub tollesse teisse liiki. Kaksteist lugu -- eraldi seisvad, justkui üksildus ise häälitseks kajakoridoridesse kinni kiilununa. Siin on iga rütm ning iga udune helikatke ülemistes kihtides pooleldi sosistatud lausetena, milledest aeg-ajalt kumavad emotsioonid läbi -- allasurutud viha, õõnes(tav) äng. Öeldakse, et armasta oma vaenlast -- vihkamisele kuluv energia jääb susse vähemalt neutraalsel kujul alles, et saaksid seda järgnisteks (positiivseteks) tegevusteks rakendada. Rütmid on sünged, ebatäiuslikud, pigem vaaruvad kui sirget sammu hoiavad. Negatiivsed emotsioonid on arenenud psühhosomaatiliseks ning füüsis on juba haaratud -- jalad on rahhiitlikult muundunud; samuti ülemised jäsemed -- kõik, mida (vähemalt alguses) teed, on kõverusest haaratud. Joonistused on viltu, kirjastiil on längu, köögi põrandat ilmestavad kukkunud asjade tekitatud täkked. Teisalt album loob tunde nagu sammuksid võõras toas -- tajud ruumis seinu ja lage ebamääraste moodustistena. Inimhääled - kergelt kajavad, triivivad - ei otsi selgust. Vastupidi, kummituslik efekt tõuseb esile -- justkui naabertoast kostuvate naabrite argipäev pärineks aastast 1850. Füüsiliselt nad ei saa olla päral, aga nende mured, raskused ning pelutav hüsteeriliselt väljenduv rõõm on imbunud sinna seintesse ja jäänud seinte vahele. Tumeelektroonika - raske ja vinnastatud - loob tõsiduse, enam-vähem tseremoniaalse maastiku, andes albumile kummalise raskusastme; see ei varise kitšiks ega paroodiaks, vaid osutab, et ka udusel ja kergel vaporwave-stiilil on kaalu. Üksildane olemine ei tähenda ainult seltskonnast ilma jäämist; see tähendab omaenda kohaloleku kuulmist tühjades kohtades. Iseendaga võid rääkida, ent täiesti pööraseks läheb asi siis, kui hakkad iseenda jutule vastama. Kuulaja jõuab tõdemuseni, et need kompositsioonid on õõnes, ent siiski on asustatud. Teadvus skaneerib aeglaselt üle helipuru, asetades virvatulesid koridoridesse, mis muidu oleksid kottpimedusse mattunud. Aga võib-olla on ka see üks pelk mask, näivuse armutu trikk. 7.5 (6.5-8.5)

[Teaser of the day] dudley - Kashcut

Autres Directions In Music

• Indietronica 
• Electronic 
• Alternative dance 
• Neo-psychedelia 

Artist: dudley

Release: seasonal lp

Label: Autres Directions In Music

Year: 2003

[Teaser of the day] Josh McCurdy - Creature Walkin'

Tape Safe

• Hip-hop 
• Shoegazing
• Rap
• Electronic 
• Alternative dance 
• Breaks
• Neo-psychedelia 

Artist: Josh McCurdy 

Release: Z-Mon EP

Label: Tape Safe

Year: 2017

[Teaser of the day] Trixie Delight - Gimu - Brittle

• Ambient noise
• Sound art
• Post-psychedelic 
• Experimentalism 
• Electronic 
• Avant-garde

Artist: Trixie Delight

Release: Brittle

Label: The Committee for Sonic Research

Year: 2025

Planina -- Když jsem šel z hub...(2025)

Noise Margin

• Acousmatic music 
• Experimentalism 
• Post-minimalism 
• Abstract 
• Avant-garde 
• Musique concrète

See kahest loost koosnev taies tekitab mus kahetisi tundeid. Ühelt poolt tahaks irooniliselt küsida: leidke siit viis erinevust nende 28 minuti vältel. Tundub, et tegu ei ole justkui minimalismi, vaid dementsuse minimeeritud näitega -- üks muusikaline käik on justkui unustatud luupima, ent salvestamisnuppu on siiski vajutatud. Veel üks võimalik seletus on, et muusikale on esmapilgul jäetud teisene roll seetõttu, et see peaks kajastama - õieti osutama - seenelkäigule. Justkui oleks tegu üht harjumuspärast tegevust kajastava audiopäevikuga, mida hiljem on töödeldud. Avaloo paarkümmend minutit lõviosas kõlavad luupi püütud kõmpimise episoodina, mis ei muutu ega puutu -- liikumise sümmeetria, lineaarsus ning lakoonilisus ei anna võimalust kuulajale astuda kompositsiooniga dialoogi. Paneb õlgu kehitama. Äkki võiks sellest pildi joonistada. Milles seisneb õieti loo spirituaalsus, mis ärgitaks andma muusikale ajastuvaimust kantud tõlgendust (kaasaegseid tõlgendusi). Tõsi ta on, et kuulajana muutun närviliseks -- mis paganama pläust see on, mida ma kuulan? See ei ole aga ka pläustimine -- on see üleüldse (midagi)? Kutsudes harjumatu vormiga esile kinnisidee dešifreerimaks seda -- ent hommikupoolne mõistmatus hakkab tasapisi hajuma õhtu saabudes - Planina manipulatiivsus seisneb selles, et artist ei püüagi ajastuvaimuga suhestuda, vaid konkreetset päeva ja inimenergiavarusid lõppemise-vähenemise perspektiivi seada. Spliin-O vajub ning hüpn-O tõuseb. Seeni on korjatud sajandeid, ainult et lõpus (kohalt minema kihutava) masina hääled osutavad tuttavlikumale. Või kostusid hoopis lahtisest aknast möödasõitvate autode hääl tänavalt tuppa... . Kus on selle üllitise algus ja ots õigupoolest (eriti kui jätta muusikapleier kordusrežiimile) 7.5 (7.5-8.0)

[Teaser of the day] Kabana - Cardiogram

Nishi

• Minimal techno
• Dub techno
• Electronic music
• Ambient techno

Artist: Kabana

Release: Front EP

Label: Nishi

Year: 2005

[Teaser of the day] Cagey House - Fast Asleep in the Poconos

Black Square

• Sampledelic
• Art music
• Exotica pop
• Electronic 
• Sound collage
• Easy listening 

Artist: Cagey House

Release:Major Monk (plus three)

Label: Black Square 

Year: 2010

[Teaser of the day] Shovelware - Pulse Pain

Bump Foot 

• Club dance
• Electronic music
• Tekno
• EDM

Artist: Shovelware 

Release: Neon EP

Label: Bump Foot

Year: 2018

[Teaser of the day] Ana María Romano G - a todo menos a nada

• Abstract
• Musique concrète 
• Electronic 
• Field recording 
• Experimentalism
• Lowercase
• Found sound
• Microsound 
• Avant-garde 

Artist: Ana María Romano G

Release: hasta mañana al día siguiente

Label: pan y rosas discos

Year: 2016

Stabcoffin -- Thus Dawns the Sorcerer’s Way…. (2024)

Trash Can Dance/Bandcamp

• Dungeon synth 
• Dark ambient 
• Black metal 
• Ambient drone 
• Funeral synth

Vaatasin üht tõsielul põhineva krimisarja "I (Almost) Got Away With It" episoodi, milles 17-aastane tüüp tappis vägivaldse kasuisa kusagil Ühendriikides. Tema süüd ei suudetud algul tõestada, mistõttu lasti ta vabaks. Koolis ei varjanud veretööd koolikaaslaste eest -- mõned küsisid otse, et kas ta on nõus ka nende vanemad kõrvaldama, ning oli igatepidi tegija -- tüdrukud litsusid ligi, kutsuti peole jne. Ei tea, aga mõned konservatiivsed tegelased räägivad, et satanismi esimeseks ja peamiseks aktiks on tapmine -- alates abortidest ja lõpetades mõrvadega. Et USA abordikliinikud olevat üks neid peamisi kohti, mis tõmbavat sataniste ligi kui sitt kärbseid. Ei oska öelda, et kas nii koidab nõia tee -- talupojatarkusest järeldaksin, et pärast seda ilmselt nii mõnedki eeldused oleksid täidetud. Siinkirjutajale need, kes sellesse kõike tõsimeeli usuvad ning nood, kes selle vastu silmist-kõrvust leeki välja hingates võitlevad, on parajalt kentsakad tegelased. Võib ju seapea kiriku ukse külge naelutada või tagahoovis suviti kirstus magada, aga sellel on parimal juhul kultuuriline väärtus -- juhul kui sellega kaasneb kvaliteetne muusika, kirjandus ning kunst. Kui sellega ei saa hakkama, siis soovitaksin metsa vahel paar kiiremat sprinti või sadakond kätekõverdust teha -- uskuge, hakkab parem! Tallinlase Denis Vjurtts'i 9-looline album algab stiilipuhta (ent mitte tüütu) ämbientdroonmuusikaga, mis järgmistes lugudes vahetab neutraalse undamise müstilisemate hoovuste vastu - leinaliku, mustast mürast seestunud pahvakute (säherdust ekstaasi tekitavat osist võinuks märksa enam olla). Väga hea taies igatahes -- ei ole kapseldunud keldrisündi maneerlikusse, vaid unistab aeg-ajalt ka pööningu ämblikuvõrkudest ja katkistest klaasidest. Ei ole selle žanri eriline fänn olnud eelpoolmainitud (kokku)kuiva(va) poosetamise tõttu - mistõttu ei ole ka kuigi palju seda kuulanud -, mistõttu käesolev on üks parimaid, mida nimetet sahtlis kuulnud olen. Plaadiümbris on ka parajalt sugestiivne -- pakun, et Nosferatu käis joodeldamas. 8.5 (7.5-9.0)

Shokushu -- Clouded, Crowned, Conquered (2012)

Proc-Records

• Breakcore 
• Electronic music 
• Progressive electronic
• Kosmische Musik 
• Electro pop

Kanadalase Yannick Houle ' 7-looline taies kuulutas üsna pea ühe peatüki -- netiplaadifirma Proc-Records'i lõppu. Aasta oli 2012, näiteks Modicum Of Silence ja Rack And Ruin olid just eelmistel aastatel uksed sulgenud (olen mõned nende leibelite üllitised arhiveerinud oma blogi leheküljel nimega [Rare albums]). Sündmused, mis laial skaalal eriti tõukeid ei tekitanud, ent kui võtta aluseks suur üllitiste arv neil saitidel, siis millelegi see ometi osundab. See tähendab tuhandeid tunde oma tundmuste ja ideede kirjeldamiseks muusikalise grammatika ja süntaksiga. Sageli taoliste netiplaadifirmade kadumisega kaovad võimalused neid enam kuulata juhul, kui sa ei ole helikandjat alla laadinud (ning lisaeeldusel, et seda teha oli võimalik üksnes plaadifirma koduleheküljel). Kuidagi õõvastav tunne läbib kuulajana sisemust -- meenub Sigmund Freud'i öeldu, et kui vaid teataks, kui ruttu elavad unustavad surnud, siis loobutaks elamast teistele mulje avaldamiseks. Montrèal'i produtsendi muusika kahtlemata kõneleb iseenda eest -- labürintjas ragisev elektropopp vaheldumas kiikamisega kosmosesse. Rohmakate molekulide kontsentratsiooni ja konfiguratsiooni mahendatakse väiksemate ja peenemate molekulide koondamisega teisse äärde. Mikrost saab makrokosmos -- ja vastupidi. Kiikamist kosmosesse võib mõista mitut moodi -- see, mida me näeme visuaalselt (k.a teleskoobi või kosmosesondide vahendusel), teine asi on, mida me ei näe -- mis pelgalt tekib meie ettekujutuses ja soovunelmates (see on inimlikust tahust palju olulisem -- ka religioosne ja metafüüsiline mõtlemine on selle järelm). Juba kustunud tähelt saabunud valgus segunemas subjekti mõttemolekulidega on ühelt poolt kujuteldamatu, ent teisalt vägagi reaalne -- mistõttu tasuks ka surnuid meeles pidada. Freud muidugi liialdas natuke -- muidugi mäletatakse surnuid, temast rääkimata. 8.0 (7.5-9.0)

Arnaud Romet -- Free Fruits (2013)

Nowaki Music

• Experimentalism 
• Art music 
• Improvised music 
• Drone 
• Electronic music 
• Avant-garde 
• Dada music 
• Experimental electronica
• Ambient 
• Electro-acoustic 
• Post-classical

Suur privileeg ja rõõm on olla tagasi Prantsuse leibeli Nowaki Music'u diskograafia man, iseäranis kui tegijaks on veel Gallia muusikud (kes on esindanud netiplaadifirma eksperimentaalsemat ja tummisemat tahku). Tõepoolest, ilmselt kõvasti oli tegemist selle 28- loolise ning 62-minutilise taiesega -- ennekõike seetõttu, et keskmiselt vähem kui kahe ja poole minuti sisse on vaja mahutada eeldatav kontseptuaalne sisu. Ei tea, kas vabad viljad suhestuvad keelatud viljadega, ent kellegile antud kogum kompositsioone on kindlasti õige magus. Plaadiümbrisel kenitleb helge pilguga jorss lõõtspilliga (tegel't näeb välja nagu David Guetta), ent instrumendile iseloomulikku häält võib kuulda alles üheksateistkümnendas loos "Lynch's ballade". Korpusele koputused on pandud luupima lõõtsa droonide ja sünteetilise ämbiendi taamal, pakkudes sügavust ja müstikat ilmselt suure filmimeistri loomingut järele aimates. Sellele kompositsioonile eelnenud ja järgnevates taiestes seevastu on kräud ja tramburaid kõvasti -- süütult süüdimatu dadaistlik impromuusika -- seda küll metoodiliselt ja suhtumiselt, mille lehtrisse on kukutatud nii klaverimuusika kui elektroakustilised sepitsused, miniatuurelektroonilised sulistamised-pladistamised. Arnaud Romet'i mõttejõud ja käteosavus, mõtteselgus ja häbitu vaimude sekkumine on seda segi paisanud ja korrastanud, andnud sellele impulsi ja selle impulsi piiranud vormi. Sageli klaverimuusika (millele lisab lendu ja õhulisust glissando-tehnikaga toestamine) puhul on täheldatav ühe heli ümber koonduv või kitsa teemaga mängimine -- kass sisalikku mänguilu huvides nahka ei pane, see on vaikiv kokkulepe kahe poole vahel, et nad igavuse kätte ei lämbuks. Klaverikujuline reptiil aegade hämarusse ulatuva fossiilina on kogunud setteid, mida siin kaasaegse objektina ajastuvaimule ja sisemisele kutsungile vastavalt (ümber) seatakse. 8.5 (8.0-9.0)

Ruben Borgers -- Local Maxima (2025)

Colectivo Casa Amarela

• Ambient 
• Experimental electronica 
• Cosmic synth
• Kosmische Musik
• Progressive electronic 
• Electronic music 
• Avant-electronica

Belglase Ruben Borgers'i (RB) taies Portugali plaadifirma Colectivo Casa Amarela all räägib trippimisest paralleeluniversumites, et avastada midagi uut ning leida üles senini leidmatut. Muusika on komponeeritud laivsalvestustena süntesaatoritel, et ratsionaalne planeerimistahk oleks toetatud intuitiivse innu ning elektrooniliste masinate piiride kompomisega. Tõepoolest, RB saab ülesande püstitamisega ideaalilähedaselt hakkama, kuivõrd see on helide ja efektide keskselt põnev -- vaiksetest helide tasanditest kasvavad äkitselt välja impulsiivsed vesipüksid ja tornaadod (jäämata pelgaks ja ühildamatuks hüpertroofiaks); tunnistan ausalt, et ei tekkinud isegi ketserlikku mõtet sellest, et mis laadi ka marki masinatega seda üllitist produtseeriti. Tõsi, loos "Weyburn" annab masin oma kohalolust märku, ent seal see panustab inimlikule -- järjekindlalt jonnides ning kinnisideeliselt tähelepanu võita tahtev. See ei ole ei aju- ega hingesurmas moodustis, mida hoiavad loomuvastaselt püsti heakskiidu pälvinud masinad. Täpsemalt -- see toetub küll masinatele kvantitatiivselt, ent kvaliteet võrsub neist eraldatult. Kvantiteedi ja kvaliteedi üleminekuläviks on helide oskuslik organiseerimine -- nii lähedased, keskmised kui kauged kooskõlad kinnistavad loomuldasa ja orgaaniliselt selle 6-loolise heliuniversumi piire, mis - tõsi - näivad aeg-ajalt ähmastuvat. Kvaliteet tagab subjektile tektooniliselt raputavaid hingemaastikke; nagu omamoodi sügavikust; millest on võimalik ammutada jälle ja jälle ning jälle. Justkui heidaksid pilgu sügavikku, ent sügavik jõllitaks sind iga kord erinevate maskide tagant paljastunud seni nägematu palega. 9.0 (8.5-9.5)

[Teaser of the day] Kozstandsya - Blue Pedal

• Shoegaze 
• Alternative rock
• Fuzz pop
• Indie rock
• Dream pop
• Noise pop
• Neo-psychedelia

Artist: Kozstandsya

Release: Make or Break

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2022

[Teaser of the day] Nervous Breakdown - Animal Angst

Yes No Wave

• Hardcore 
• Art punk
• Post-hardcore
• Noise rock

Artist: Nervous Breakdown

Release: Never Green EP

Label: Yes No Wave

Year: 2007

[Teaser of the day] Spectre Horsemen, Pale With Dust - Parched, He Lay Down in the Ceaseless Dunes

• Avant-garde 
• Ambient drone 
• Improvised noise
• Post-psychedelic 
• Drone
• Experimentalism
• Ambient noise 

Artist: Spectre Horsemen, Pale With Dust

Release: Spectre Horsemen, Pale With Dust

Label: Blacksmith Noise

Year: 2025

[Teaser of the day] SONOMETER -sonolite 3 rmx

• Experimentalism
• Musique brut
• Rhythmic noise
• Remix
• Post-industrial
• Power electronics
• Avant-garde  

Artist: SONOMETER

Release: sonolite (KHΛOMΛИ remix)

Label: Attenuation Circuit 

Year: 2022

[Teaser of the day] nula.cc - Fulgent Ascent

Self-released

• Drone
• Avant-garde 
• Electronic 
• Ambient 
• Musique concrète
• Ambient drone 
• Abstract
• Experimentalism 
• Acousmatic music 
• Found sound

Artist: nula.cc

Release: Fulgent Ascent

Label: Self-released

Year: 2025

[Teaser of the day] Orgonon Sound Machine - They Were Women And Men

Soisloscerdos

• Electronic 
• Experimental pop
• Motorik
• Ethnotronica
• Krautrock 
• Post-psychedelic 
• Art pop 

Artist: Orgonon Sound Machine

Release: A Journal From The Borderline 

Label: Soisloscerdos 

Year: 2020

Blue Roadways -- Good Morning (2025)

Jantar

• Ambient 
• Chilltronica 
• Electronic 
• Ambient drone

Suur, ent ajahambast puretud talumaja -- mis on ehitatud madalate uksevõlvidega, et sisenejad koogutaksid nii pererahva kui Looja ees. Hoonete kompleks laial maa-alal, mis on näinud sajandeid ning paljusid põlvkondi siin sündimas ja maiset teekonda lõpetamas. Ent päike on alati hommikuti tõusnud vastavalt päeva pikkuse muutumisele ja aastaaegade vaheldumisele. See on üks ütlemata kindel asi näha sõber päikest tõusmas ning õhtul loojumas. Võiks ju seda kolmeloolist samuti sildistada kontseptuaalsena, ent selleks näib põhjus liiga triviaalsena. Õigem oleks öelda, et asi on püha, mis sõltumata teaduslikust kirjeldusest, narratiivi löövusest või inimese tõlgendusest nõnda on säetud. Siis, kui hiigelhaid- ja sisalikud merd kündsid ning inimene oli pelk säde Kosmilise Demiurgi silmis. Orel, millel seda ettevõtmist ellu viiakse, on kohati kaebliku katedraalioreli kõlaga, andes asjale sellest maailmast väljapoole jääva tundmuse. Samas instrument näikse olevat tolmune ja kulunud, visates sisse vibreerivaid vimkasid, andes tunnistust selle elu kaduvusest pinnal, millel kasvavad ohakad, orashein ja nõgesed. See on kõlakeha, mis ei käsitle mälu mitte staatilise säilivuse, vaid elava, hingava materjalina, mida saab taasavastada ning millele saab anda uue elu, kehastades valuliku rõõmu hetki ja vabadust nautida üllatusi. Esmapilgul primitiivne taies peidab endas märksa-märksa enamat. Primitiivne pinnas kannab sageli viljakat saaki seetõttu, et oldaks lepitud vähesega, nii et iga külluse episood ei tunduks iseenesestmõistetavana ning seetõttu pakuks rõõmu. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Chichilcitlalli - Tape 0029

• DIY
• Experimentalism 
• Electronic
• Lo-fi 
• Ambient 

Artist: Chichilcitlalli

Release: The Missing Tapes

Label: Elemental 95/Virtual Soundsystem  

Year: 2018/2025

[Teaser of the day] Fabio Keiner - The Rape of Thetis

Jamendo

• Sound poetry 
• Electronic 
• Experimentalism 
• Dark ambient 
• Abstract
• Avant-garde 

Artist: Fabio Keiner

Release: Adamastor

Label: Enoughrecords 

Year: 2025

Tim Hecker -- Mirages (2004)

Alien8/Bandcamp

• Ambient 
• Hauntology 
• Experimentalism 
• Post-classical 
• Drone 
• Electronic 
• Avant-garde 
• Sound art 
• Ambient drone 
• Microsound 
• Musique concrète 
• Shoegazing

Kanadalase Tim Hecker'i kolmas stuudioalbum "Mirages" on intuitiivses tunnetuses jõudnud sisuliselt maksimumini -- kusagil lähisarktilises kliimas habraste elektriliinide hingeelu kaardistamas. Arusaadav, et kaardistajaks on subjekt, mistõttu see piiritlemine peegeldab mõju tegijale endale. Samuti annab aimu sellest, kuidas isiksus muutub seesuguses äärmuslikus keskkonnas nii mentaalselt kui psühhiliselt (aga ka füüsiliselt). Üle tohutute väljade on välja venitatud subjekti närvid ja ganglionid. Kaardistaja seesmine kliima on muutunud. Kas päevase ereda valguse ja pärastlõunase varju mäng arktilistel väljadel või Hudson'i lahe tohututel jääväljadel muutub fatamorgaanaks, ajades reaalsuse ja väljamõeldise lootusetult sassi? Kohati kõlab heli murdumisena läbi paksu jääkihi -- või jääb see pelgaks kujutelmaks või soovmõtlemiseks. Näiteks kompositsioonis "Aerial-Light Pollution Orange" hakkab kuulaja mikroskoopilisest mürast eraldama mikroplahvatusi ning orkestreeritud helindeid (mis näikse koosnevat happelistest oreliakordidest ja paisutatud-pikendatud nootidest). Kõik see kandub üle järgmisesse taiesesse ("Non Mollare"), milles mikroplahvatuste kõrvale jätmisele vaatamata kummituslik pinge säilib -- justkui oleks kuulaja mässitud soojasse udusulgtekki, sellal kui kuulajat näpistab näost temperatuur 50 kraadi alla nullipügala. Seda 11-loolist taiest kuulates tuleb nentida, et see on kingapõrnitsemismuusikale sama lähedal kui ämbient- ja droonmuusikale. See määratleb stiililiselt ümber tohutut pinget võimendite ja muundurite taga. Samavõrd kujundlikult võib kõike seda ette kujutada survena jää all ("Counter Attack"). Samavõrd kui autor väljendub esteetiliselt - sümbolite kirjeldamise keeles -, samaga mõõdab ta sagedustele tektoonilist survet rakendades. Kõik see on kummituslikku laadi taju moonutamine väliste impulsside ning kompositsioonilise tarkusega afekteerides -- reaalse ja fiktiivse, sooja ja külma, olemasoleva ja puuduva vahel. 9.5 (9.0-10.0)

Philippe -- Demasiado Personal EP (2006)

Pueblo Nuevo

• Minimal techno 
• Electronic music 
• Experimental techno 
• Click techno 
• Deep techno

Tšiili netiplaadifirma Pueblo Nuevo algusaegadesse jääv üllitis põikleb etteaimatavat lineaarsust nüansirikkama fraktaalsusega rütmi ja tekstuuri suhtes. Kahtlemata on selles ka etteaimatavust - vastasel juhul ei kasutaks seesuguseid žanrimääratlusi nagu ülal on välja toodud -, kuid esmakuulamisel mingi osa rütme võib tunduda tavalisena, siis sügavam pilk madaltaktis põrkavate poolrütmide ja elektrooniliste efektide meisterliku kasutamise - mis ei toimi pelgalt ornamentika -, vaid õrna kohalolu ja entroopilise embuse oluliste elementidena. Need trikid on mehhanismid, mille abil kuulaja tõukub loomise interaktsioonide ja loogika labürinti. Kompensatoorne mehhanism on intuitiivselt tajutav -- vaevukuuldavate ja -aimatavate klõpsude, kaja või hoolikalt sihitud efektidega, luues pidevat voolavust ja stabiliseerimise seisundit. See on sarnane keerulise süsteemi vaatlemisega, kus algtingimused, kuigi pealtnäha lihtsad, viivad ettearvamatute, ent lõpuks hüpnootiliste tulemusteni. Meid lennutatakse pingutuseta klikkiva minimalistliku tehno teravast, peaaegu kirurgilisest täpsusest, kus iga löökpilliimpulss tundub faasiruumi diagrammil eraldiseisva punktina, süvatehno sametiga polsterdatud kaevupõhjade sügavustesse. See üleminek ei ole järsk; see on järk-järguline lahtirullumine, kummaline atraktsioon, mis tõmbab kuulaja oma orbiidile. Elektroonilised efektid toimivad nagu kaarlambist kiirgav valgus, mille stiilide nõgusad peeglid koondavad eredaks kiireks. Nad valgustavad aluseks olevaid struktuure, toovad esile peeneid nihkeid helimaastikul ja loovad rütmiliste võnkumiste keskel selguse hetki. Iga elektrooniline paisumine, iga filtreeritud nihkumine tundub süsteemis nagu häiritus, mis muudab hetkeks trajektoori enne, kui aluseks olev rütm taas peent mõju avaldab. See 5-looline EP on tunnistus elegantse häiremomendi jõust. See on helimaastik, kus rütmi puudumine on sama oluline kui selle olemasolu ning kus elementide koosmõju loob kuulamiskogemuse, mis on nii intellektuaalselt stimuleeriv kui ka intuitiivselt kaasahaarav. Philippe ei mängi lihtsalt muusikat; see loob dünaamilise süsteemi, mis eksitab kuulaja oma keerukatesse tagasiside ahelatesse. 8.5 (8.0-9.0)

R$kp -- L’EAU LOURDE - Vemork / Mazingarbe (2025)

Mahorka

• Synth-wave 
• Dark electro 
• Dark ambient 
• Progressive electronic 
• Kosmische Musik

Edela-Prantsusmaalt pärit R$kp'i 14-looline taies on inspireeritud kahest militaar(teadus)ajaloolisest tahust, millest üks leidis aset enne teist maailmasõda ning teine külma sõja raames. Mõlema tuumapommi arendamise episoodi man oli asjasse segatud Prantsusmaa, seistes vastu kahe totalitaarse režiimi - natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu - tugevnemisele. Muusikaliselt on üllitis liikumine varjulise ja päiksepaistelise, sünge ja eepilise vahel. Joviaalsus ja pompöössus on prantslaste muusikas alati olulisel kohal seisnud -- küsimus on vaid selles, et võetud poosid oskuslikult välja mängitud saaksid, et pompöössusest tulenev esteetilisus ei jääks loomeprotsessi katalüsaatorina jääkidena häirima. R$kp'i muusikas on düstoopilist tundmust, mis seguneb futuristlike sündiprogressioonidega (võrreldav Jean-Michel Jarre'i omadega). Futurismi esindajad enne esimest maailmasõda nägid sõda arengu katalüsaatori ning vanade traditsioonide põrmustajana, ent varasemate sõdadega võrdluses tohutud inim- ja materiaalsed kaotused sundisid paljusid neist väärtusi ümber hindama. Prantslase narratiiv on veelgi eristatum -- osutades ohule, mis nägi ette totalitaarsete režiimide poliitsektantlust nii rahvuspõhise kui spetsiifilise klassiühiskonnana, mille varjus saab poliitiline eliit valitseda ja teisi terroriseerida. Vältimaks isotoopide sattumist pooletoobiste kätte. Loos "Mazingarbe 3" on kõige ilmsemalt kuulda raskete osakestega - neutronite ja prootonitega - vesiniku rikastamist ja nn raske vee tootmist, nii et kõik pingestatult säriseb. Generaatori käitamist - et lahutada või ühendada vooluringi - on kuulda teistes lugudes. Või siis meelte aktiveerimist, võimaldades hingel rännata läbi pimeda ja tundmatu ebakindluse tsooni -- isegi siis, kui inimene on selle enda haardesse võtnud (ja arvavat seda kontrollivat). 8.0 (7.0-9.0)

BR + EMERGE -- collab (2022)

Attenuation Circuit

• Experimentalism 
• Drone 
• Microtonal 
• Avant-garde 
• Lowercase 
• Sound art 
• Post-minimalism 
• Ambient drone 
• Abstract 
• Reductionism 
• Dark ambient 
• Organic electronica

Alguses ei olegi õigupoolest algust. Või siis -- algust valitseb vaikus ehk heliline eimiski. Eikusagilt-eimiskist irdub see helikudum, loogeldes droonivalt esiplaanile; imbudes kuulaja teadvusesse, kui aja kulgedes lisatakse mingeid helisid või tekitatakse muutusi, kuni kõlarid ja kuulaja analüütiline mõtlemine õilmitsema puhkevad. Muutuste tekkides tekivad sündmused -- muutus võib ka tähendada üleminekut luupivale režiimile kuivõrd avaloo sulnis ja peen arranžeering sellele toetub. Ent (post-)minimalistlikku struktuuri küllastatakse õrnade lisahelide, sügavate kajade ning kergete mutatsioonidega. Kompositsioon lõpuks kasvab omamoodi orkestreeringuks, milles tehnitsistlikku miilamist toidetakse orgaaniliste helidega väljastpoolt (vähemalt nii näib). Orgaaniliste helide lisandumine ei võrdu pelgalt kahega, vaid moodustab märksa kõrgema kogusumma. Kui ma võrdlen seda eelmise arvustatud taiesega (Fani Konstantinidou "Undertones"), siis muusika on väga sarnane, ent seda laadi heliloome puhul lõpphinnang sõltub sageli sellest, kuivõrd heli on satureeritud - või peaks hoopis tõdema - kuivõrd heli ise hakkab hingama. Mis omakorda sõltub looja kavatsuslikkusest ning oskustest. Siin heli hingab, hingamisraskusi ei evi -- sõltumata sellest, et kas on tõrva, tahma ja radiatsiooniga läbisegi või mitte. Stiilselt ülev kui elegantselt suitsetav tegelane. 8.5 (8.0-9.0)

Fani Konstantinidou -- Undertones (2025)

Moving Furniture/Bandcamp

• Ambient 
• Electro-acoustic 
• Experimentalism 
• Micronoise 
• Acousmatic music 
• Ambient drone 
• Avant-garde 
• Drone 
• Sound art 
• Abstract 
• Improvised music 
• Post-industrial

Paari esimese kuulamiskorraga ei suutnudki näppu täpselt peale panna, mis on Fani Konstantinidou (FK) 4-loolise taiese ankurhelid. Tõsi on, et keskseid helisid siin ei olegi. Ei olegi kohta, kuhu näppu peale panna. Kui mõelda filmide kategooriates, siis meenub "Pulp Fiction", mis samuti koosnes neljast omaette, ent siiski seotud peatükist. Siin antakse siirdeid metoodiliselt ning samu või lähedaste helide tämbreid ja mustreid ühest loost teisse üle kandes. Lugu "Undertones II" kõlab nagu prügikonteineri hingeelu jäädvustamise näitena (selliseid laiendusi leiab ka teistest kompositsioonidest). Muidugi lisab autor sinna ka kellade kolinaid ning tukslevaid helinaid. Ühelt poolt FK läheneb viisil, mis on eduka albumi loomise eeldusteks. Esiteks heakskiidetud normide kasutamine, millelt on hea oma isikupärast kontseptsiooni arendada -- siia kuuluvad mõned helitrikid ja ebakonventsionaalsed võtted. See helide süsteem intensiivseimatel hetkedel koosneb justkui kinnisest torusüsteemist, millest auru jõul võimsate masinatega õhku läbi puhutakse või imetakse. Selle protsessi käigus hakkavad mõned helid helisema, vilisema ja pöörlema. FK taies on sõna otseses mõttes industriaalne muusika - mitte seesugune, mida industriaalsetes kogustes tootma peaks -, vaid tootmisliini heliline kirjeldus. Tõsi, aeg-ajalt seesuguse monokroomse heli seesugune jälgimine muutub letargiliseks koormaks, v.a "Undertones I", kus tooreid instinkte hoitakse elus ja isegi õhutatakse tagant. 7.5 (7.0-8.0)

[Teaser of the day] Tearjerker - Polar Bear (Remade)

• Glo-fi 
• Chillwave
• Indie pop
• Dream pop
• Hypnagogic pop 

Artist: Tearjerker

Release: Strangers Remade

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2011

[Teaser of the day] Post Human Era - Tracks We Leave Behind

Clinical Archives

• Indietronica
• Electronic 
• Alternative pop
• Synth-rock 
• Indie pop

Artist: Post Human Era

Release: Help, I Invented The Internet

Label: Clinical Archives

Year: 2012

[Teaser of the day] Multi-Panel - Sugarland

• Indietronica
• DIY
• Post-rock 
• Electronic 
• Art pop 

Artist: Multi-Panel

Release: Rekordgate I

Label: Self-released/Bandcamp 

Year: 2018

Coast2c -- Radical Devotion (2025)

White Owl/Bandcamp

• Club dance 
• Electronic music 
• Remix 
• Techno 
• Tekno 
• Breakbeat 
• Jungle 
• Tech-electro

Isabella Koen oma ümbertöötluses loost "Wichita" lõgistab trummitaldrikke ja kolistab trummidega. Vägagi tervitatav vana kooli jungle'i ja murtud rütmide rägastik, pakkudes tummist rütmitiheduse ja sageduste prügist kerkivat energialaksu. Ka stiililiselt näikse see hälbivat üllitise peavoolust. Teisalt jälle -- kui lähtuda eeldusest, kui rapsiv see remiks seesmiselt on, kuivõrd see viskleb krampides (andes tunnistust vastandlikest impulssidest selle sisemuses), siis äkki see ei ole mitte stiililine hälbimine, vaid vastavasuunaline lahjenemine ratsionaliseeritult. Lahjendatud võrdkujude kasutamine muusikalise šabloonina, milles on rohkem õhku, vähem põlemist, sujuva(ma)id üleminekuid. Muusikas - nt erinevalt teadusest - oleks just vaja rohkem ühildamatust ja ühismõõdutust -, mis eeldatavasti tagaks rohkem eripära ning uusi (utoopilisi) ideid ja tegumoode. Mis ümberpööratult tähendab seda, et muusikaline üllitis ei peaks pretendeerima olemaks heliline õgardlikkus, vaid mingi ajavahemiku esileküündivate aspektide tõlgendus ja edasiarendus. Mehhiklannast elektronmuusik kasutab siin modulaarsüntesaatorite hapet ja tehisganglionite vahelisi laenguid, mis avaloos "Urgency of Action" ja järgnevas "Wichita" muunduvad detroitilikuks tehnoelektroks, andes edasi ühtaegu EP sügavust ja kinnisideelisust. Kuigi nii "Wichita" ja "Spirals" demonstreerivad artisti atmosfäärilisemat külge sellal, kui avalugu on tehnitsistliku masinavärgi joviaalne mana. Üksnes lugu "Lovers Don't Say Goodbye" on ilmselt isiklikus nõrkuses andnud järele juustusematele impulssidele, mistõttu tasemelt langeb tervikust veidi välja. Teisalt loo keskmises sektsioonis tärkav sündiprogressioon on kahtlemata üks parimaid hetki sellel EP-l. 8.0 (7.0-8.5)